3) vedeliku pinnakiht on molekulaarselt liikuv, molekulid vahetavad pidevalt oma asukohta - ühed siirduvad faasi sisse, teised jälle pinnale 4) Adsorbeerunud molekuli hüdrofiilne osa on kontaktis vedelikuga, hüdrofoobne osa on suunatud gaasi faasi 5) Adsorbeerunud molekuli madala pindkontsentratsiooni korral takistab soojusliikumine korrapärast paigutust ! ! ! ! ! Küsimused ! 1. Ultrafiltratsiooni, dialüüsi ja elektrodialüüsi põhimõtte. ! Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine ioon- (molekulaar-) disperssest faasist Dialüüs - kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil. Membraani materjalid: kolloodium, tselluloos, pärgament, loomsed kiled. Ultrafiltratsioon - pöördosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenepoorilise membraani. ! 2. Faasidevahelised piirpinnad. Kohesioon ja adhesioon, pindpinevus, kapillarnähtused ja märgumine. !
Paljusid hüdrokolloide on saadud loodusest. Näiteks karrageen ekstraheeritakse merevetikatest, zelatiin on toodetud hüdrolüüsil veiste valkudest ja pektiin on saadud tsitrusviljade koortest ja õuna viljadest. Kolloide saab kasutada ka vee pinna puhastamiseks saasteainetest. Saaste imbub väga lihtsalt kolloidse aine peale. Seda on lihtsalt kokku korjata ning puhastada. 14 4. Miks on tarvis kolloidsüsteeme puhastada? Milliseid meetodeid selleks kasutatakse? Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine ioon- (molekulaar-) disperssest faasist. a) Dialüüs (dialysis eraldamine). Kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil. a. Membraanimaterjalid: kolloodium, tselluloos, pärgament, loomsed kiled. b) Ultrafiltratsioon pöörosmoos, lahusti osakesed surutakse läbi peenepoorilise membraani. c) Geelkromatograafia uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni d) Elektrodialüüs 5
c) redoksreaktsioon väävlisooli teke 2H2S + O2 2S + 2H2O Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused: *dispersse faasi mittelahustuvus või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas *ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu *sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalselt või tekivad dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelisel reaktsioonil Kolloidlahuse puhastamine *Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine disperssest faasist *dialüüs (kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil). Membraani materjalid: tselluloos, loomsed kilied jne. *ultrafiltratsioon (pöörosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenpoorilise membraani) *geelkromatograafia (uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni) *hemodialüüs (meetod mürgiste ainete eemaldamiseks verest) *elektrodialüüs (kolloidlahused, kus lisandiks on elektrolüüt) Dialüüs
c) redoksreaktsioon väävlisooli teke 2H2S + O2 2S + 2H2O Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused: *dispersse faasi mittelahustuvus või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas *ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu *sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalselt või tekivad dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelisel reaktsioonil Kolloidlahuse puhastamine *Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine disperssest faasist *dialüüs (kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil). Membraani materjalid: tselluloos, loomsed kilied jne. *ultrafiltratsioon (pöörosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenpoorilise membraani) *geelkromatograafia (uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni) *hemodialüüs (meetod mürgiste ainete eemaldamiseks verest) *elektrodialüüs (kolloidlahused, kus lisandiks on elektrolüüt) Dialüüs
Mõnikord neelavad nad kindlat tüüpi valgust (kindlat värvi tähendab) ja kiirgavad teist tüüpi valgust. Juhul kui valgus läbib kolloidsüsteemi, siis on mitu võimalust. Kui valgus läbib jämedispersse süsteemi (sogane vesi), siis valgus neeldub, peegeldub ja hajub suurte kolloidosakestega kokkupuutel. Seeläbi tundub meile, et süsteem on "hägune", isegi kui me osakesi ei suuda eraldada. Suurte osakeste jaoks kasutatakse hajumisel nn. Mie valemeid. Kui valgus läbib kolloiddispersse süsteemi, kus valguse lainepikkus on suurusjärk suurem kolloidosakese suurusest (nanomeetrites), siis kasutatakse nn. Raleigh mudelit. Oluline eeldus selles mudelis on, et iga kolloidosake on mitte ainult valgusallikas (vt. ülal), vaid ka punkt. Selle mudeli jaoks kasutatakse Raleigh valemit. ; I-intensiivsus, n-murdumiskonstandid, -lainepikkus Raleigh valemi kõige olulisem osa on see, et hajunud valguse intensiivsus sõltub võrdeliselt suurusesse . Seetõttu
annaabi.ee 
