Eesti merevetes kasvavad põõsakujulised punavetikad, väheste eranditega. Rakulise niidi koorkiht ehk assimilatsioonikiht eritab rakkudevahelist ainet, mis seob niidid ühtseks koeks. (Trei, 1991) Rakkude keskosas asub suur vakuool, tsütoplasma on viskoosne ja paikneb seinmiselt. Rakukest koosneb kahest kihist seesmisest tselluloosikihist ja välimisest pektiinkihist. Pektiinkiht koosneb pektiinhapete kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Pektiinainete rühma kuuluvad ka erilised kolloidained fükolloidid, mida võib leiduda nii rakukestas kui karakuvaheruumides. Eri liikide fükolloididel on erinevad omadused, kuid kõigile on iseloomulik tarretumisvõime. Punavetikatest toodetud tarretavad ained nagu agar, agaroid, furtsellaraan ja karrageen leiavad kasutust toiduaine tööstuses, näiteks marmelaadi valmistamisel. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agarik] Osadel liikidel ladestub rakukestadesse lubjaühendeid, mis muudavad nende talluse jäigaks ja tugevaks
annaabi.ee 
