Eesti 1918-1939
dets 1924 relvastatud
riigipöördekatset. Tallinna ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja
sõjaväeosi. Venemaa lubas neile abi, aga seda ei tulnud. Mäss suruti maha. Julgeolekuriskide
maandamiseks kasutati kõiki vahendeid: normaliseeriti suhteid vastastega (1932. A Eesti-Vene
mittekallaletungileping), sõprussuhted. 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping. 22 sept 1921 Eestist sai
Rahvaliitlaste liige. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kolloggi sõjakeelupakti 1928
ja 1932 a alanud desarmeerimiskonverentsis Eestile oht vähenes, koostöö Rahvaliiduga näis piisav.
Suur kriis Põhjused : kasvas rahulolematus senise liberaaldemokraatliku korraga ning kujunesid
eeldused üleminekuks autoritaarsele režiimile, põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist, anti liigselt
palju laene, mida inimesed ei suutnud tagasi maksta, aktsiaturud kontrolli alt väljas, riik ei sekkunud
maj
annaabi.ee 
