Mikroreljeef on tugevasti mätlik. Taimkate on põhjaveelise toitumisega ja sarnaneb arumetsades esineva mustika kasvukohatüübi omaga. Iseloomulik on viljuva mustika lausaline levik. Muld on keskmiselt viljakas, domineerivad II-IV boniteedi männikud, kus järelkasvuna esineb kuusk. Raiestikel suureneb eriti pohla ja kõrreliste katvus: sinihelmikas, luht-kastevars, sookastik. Ulatusliku kuivendustöö tulemusena on kõdusoometsade pindala pidevalt suurenenud. P. Kollisti (1979) andmetel moodustas kõdusoo kasvukohatüübi pindala 48900 ha (3,4% riigimetsafondist), siis käesoleval ajal on kõdusoid riigimetsas ligi 82000 ha (7,5% riigimetsast). Kokkuvõte metsakuivendamise tulemustest soomuldadel Metsakuivendamise tulemustele hinnangu andmine on küllalt keerukas. Kuigi meil on selles valdkonnas küllalt palju põhjalikke uurimistöid, on erinevad autorid kasutanud erinevat metoodikat ja järeldused on mõnes osas vastuolulised. Vaatame P
peamiselt lageraied suurendavad samuti äravoolu Sel juhul sademete kinnipidamine puistute poolt puudub, transpiratsioon on alanenud ja mulla veesisaldus seetõttu kasvab. PUISTUTE KUIVENDAMISE TULEMUSED Angervaksa kasvukohatüüp - Iseloomulikud on segametsad. Tootlikkuselt kuuluvad puistud II...III boniteediklassi. Angervaksa kasvukohatüüp kuulub selliste kasvukohtade hulka, kus kuivendamisega kaasnevat puistute tootlikkuse tõusu peetakse üldiselt tagasihoidlikuks. Seda kinnitavad ka P. Kollisti (1973) uurimistöö tulemused - kraavilähedase ja kraavist kaugete eralduste keskmise boniteedi erinevus on sedavõrd minimaalne (kase puhul puudub hoopiski), et enamiku puuliikide puhul on praktiliselt raske rääkida kuivendamise positiivsest mõjust puistute tootlikkusele. Kuivendamise intensiivsus ei ole mõjutanud ka puistute täiust, mis kraavist erinevatel kaugustel muutub vähe. Angervaksa kasvukohatüübi kuivendamine puistute tootlikkuse tõstmise huvides ilmselt ei ole
annaabi.ee 
