Maakorraldus
Tõstandväljastiku puhul olid väljas jagatud kahes järgus, esiteks maa headuse alusel
suuremateks tükkideks-tõstanditeks, need omakorda põllutükkideks vastavalt talude
arvule. Põllutükid kujutasid siin pikki paralleelsete külgedega siile või ribasid, mida
nimetati ka nöörimaadeks. Põllusiilud aga polnud sirgete külgedega, vaid enamasti
kõvera kujuga. Riba-või lapipõllundusel arvati olevat veel üks põhjendus.
Selline põldude jaotus sidus küla talupojad ka ühtseks kolletiiviks. Talu põllutükkide
vaheldumine teiste talude põldudega sundis kõiki töid tegema üheaegselt- nn
põllusundus, või siis kollektiivselt talgute näol.
Külatalude kõrval esines ka hajatalusid, mis paiknesid külast väljaspool, kas nende
läheduses või kaugemal, metsade sees. Hajatalude valdused, sh ka põllud asusid õue
ümber ja moodustasid ühe terviku. Hajatalusid oli kahte liiki- üks osa neist paiknes
annaabi.ee 
