Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas
See protsess avaldub lapse tegevustes, mida ta ellu viib. See kujuneb tegevuse
mõjul, mis vastutab antud arenguastmel suurte muutuste eest mentaalprotsessides ja
psühholoogilistes lapse tunnustes (suhtlemine, mängimine, õppimine, tööjõudlus). Mäng on
juhtiv tegevus eelkooliealistel lastel.
Mäng täidab erinevaid funktsioone lapse arengus.
Sotsiokultuurne funktsioon on eriti tähtis, kuna mäng on oma olemuselt sotsiaalne nähtus, kus
laps tunneb ennast nii isiksusena kui ka kolletiivi liikmena. Mäng on lapsele
sotsialiseerumisvahend. S. Rubinstein uskus, et lapse mängu saab võrrelda ainult loovuse
võluga. Mäng soodustab lapse eneseteostust. Ta leiab oma füüsilise, emotsionaalse, sotsiaalse
väljenduse mängus. Ta moodustab oma ,,oma" komplekti: eneseväljenduse, enesekontrolli,
eneseteostuse, füüsilise isiku omarehabilitatsiooni (viidanud 2007).
Mäng on võimatu ilma suhtlemiseta. Mäng soodustab lõimumist suurte ja väikeste vahel,