Eesti kultuurilugu
Rukkikülvi tähiseid on olnud samuti enam kui üks. Tähtsamad on lauritsapäev (püha
Laurentsiuse mälestuspäev, 10. aug.), külvimaarjapäev (kirikukalendris jumalaema uinumise
püha, 15. aug.) ning pärtlipäev (püha Bartholomeuse mälestuspäev, 24. aug.).
Talurahva majandusaasta poolitajaks ja suve-poolaasta lõpetajaks sai mihklipäev (Peaingel
Miikaeli päev, 29. sept.).
Oktoobrikuus pole ühtegi olulist rahvakalendri tähtpäeva. Lehtede kolletamise ja looduse talve
vastuvõtuks valmistumise aegadel usuti manalasse lahkunud suguvõsaliikmeid taas oma kodusid
külastavat. See oli hingedeaeg. Ajapikku kandus hingedeaja mõiste juba 998. aastast Lääne-
Euroopas määratud hingedepäevale (2. nov.).
Talviste pööripäevapühade kestus ei tulene üksi kõige madalamast päikeseseisust, vaid arvesse on
võetud ka kuud. Nende kahe olulise taevakeha olekud määrasid jõuluaja. Selle erilise,