saavutada et väljundpinge on maa suhtes null. Vaadeldav lülitus on küllalt hea ka triivi vähendamise seisukohalt, sest kui temperatuur tõuseb, siis see toob kaasa kollektorvoolu suurenemise, kuid kui transistorid paiknevad lähestiku ühises kristallis, siis muutuvad nende kollektorvoolud võrdselt ja väljundpingest mingit muutust ei teki, sarnane on toime ka toitepinge muutumisel, sest muutuvad küll mõlema kollektori pinged, kuid ei muutu väljundklemmide vaheline pinge. Kuna OPvõimendeid valmistatakse väga palju erinevaid .. millised on välja kujunenud põhilsielt sõltuvalt kasutusvaldkondadest, siis tuleb nende omavaheliseks võrdluseks kasutada parameetreid. Seejuures on tootvate firmade vahel ka mõningane unifitseeritus st
Tööpunkt vikseeritakse pingeallikaga sobivaks tööpunkti vikseerivaks pingeks on 0,6- 0,7V pingeallika asemel võib kasutada ka pingejagurit. Signaali esimesel poolperioodil toimib VT1 baasil positiivne pinge, transistor avaneb ja tekkib kollektori vool. Samal ajal toimib teise transistori baasil negatiivne pinge, transistor sulgub ja kollektor voolu ei ole. Järgmisel poolperioodil vahetavad transistorid asendit see tähendab suletakse VT1 ja avatakse VT2. erinevate tranistoride kollektorvoolud kulgevad primaarmähises erinevates suundades ja selle tulemusena indutseeritakse väljundis normaalne vahelduv signaal. Vastastakk lülituse põhiliseks eeliseks on kõrgem kasutegur, mis ulatub 70%ni. Peale nimetatud on vastatakk lülitusel ka teisi eeliseid neil puudub väljund trafol alaliseelmagneetimine kuna kollektorvoolude alaliskomponendid on vastasuunalised ja nende magnetvood komenseeruvad. Ka samuti vastastakk lülituse mittelineaarmoonutused väiksemad. Joonis 2.5
annaabi.ee 
