Eesti Lähiajalugu
Stalin
otustas endale ustavama juhtkonna pukki seada. Selleks toodi Eestisse mitmeid
tegelasi, kes pidid pinda ette valmistama, eriti Moskalenko, kellest sai uus
siseminister. Märtsipleenumil siis süüdistatigi senist juhtkonda kodanlikus
natsionalismis ja nad pidid pillid kotti panema. Käbin ja tema meeskond (ehk
enamasti Venemaa eestlased) said võimule.
Eesti NSV koht L. Beria "uues rahvuspoliitikas": J. Stalini surm ja
"kollektiivsejuhtkonna võimuletulek." (Stalini surm ehk lahkus kõige võimsam
mänedzer") Ühiskond ootas muutusi. Kremlis sai võimule seltskond, kes hakkas end
esialgselt kutsuma "kollektiivsejuhtkonnaks", sinna kuulusid: Georgi Malenkov, L.
Beria (Julgeolek, siseministeerium). Nikita Hrustsov (Võimu instrumendid puudusid,
jäi partei asju hoidma). J. Stalini surma järel ei määratud uut NSVL kommunistliku
partei juhti (1951 alles määrati). Jõuti järelduseni, et partei ei pea juhtima riiki.