Lapsekeskne kasvatus
õppeainetes. Järeldub, et kool peaks loobuma arengutaseme sidumist klassiga.
Õppimis töö- ja õppimisharjutused ning mõtlemisoskus on sobivad rühmitamise alused.
Klassivabadus tundub olevat ligitõmbav alternatiiv koolitöö organiseerimiseks eriti hõredalt
asustatud piirkondade väiksestes koolides.
Õppekava teatud valdkondades on nende meelest vaja isegi sihipäraselt püüda heterogeensete
õpilasrühmade poole.
Soome klassideta õpetuse pooldajad alahindavad kollektiivkasvatuse eesmärke ja tähtsust.
Kooli kollektiivkasvatusega püütakse tagada vaid see, et eri indiviidid omavahel toime
tuleksid, et neid sotsialiseeritaks.
Kui õppimist mõistetakse kui individuaalselt protsessi, peetakse kasvatuse eesmärkideks
isikuvabadust, sõltumatust ja individuaalset vabanemist.
Habras teadlikus ilma teotuse ja arenguvõimaluseta.
Kasvatusega demokraatiaks ettevalmistamine on raske ülessanne. Koolikollektiiv peaks
peegeldama seda ühiskonda, mida tahetakse ehitada.
15