Inimõiguste kaitse või mittesekkumine riikide siseasjadesse
konventsiooniga (1950), mida peetakse üheks efektiivsemaks inimõiguste kaitse
süsteemiks. Euroopa sotsiaalharta ja selle 1988. aastal vastu võetud lisaprotokoll tagavad
isikutele terve rea õigusi, mida võib jagada kahte kategooriasse: ühed, mis puudutavad
töötingimusi, ja teised, mis seonduvad sotsiaalse sidususega. Tööga seotud õigused
hõlmavad diskrimineerimise vältimist töökohal, sunnitöö keelustamist, ametiühinguõigusi,
õigust esitada kollektiivkaebusi, naiste ja meeste õigust saada võrdse töö eest võrdset tasu
jmt.
Võrreldes paarikümne aasta taguse olukorraga on maailma mastaabis inimõiguste
olukord oluliselt paranenud. Inimestel on rohkem infot ning seda on lihtsam kätte saada.
Karistused on rangemaks muutunud. Üleüldine teadlikkus on suurenenud. Arenemisruumi
veel on, kuni selle hetkeni, mil kõikide maailma riikide ja elanike jaoks on inimõigused ka
reaalselt olemas.