.. Järgnes loogiline lüürika areng sealkandis, ballaadikultuuri areng. Kultuuriuuendused (nt ballaadid) tulid äärealadele (nt Eestisse) u 300-400 aastat hiljem, nii et umbes 17. saj hakkasid ilmuma eesti lauludesse ballaadlikkus. Balladikultuuri revolutsioon: inimene hakkab ise endale õiguseid nõudma (vähemalt lauludes, kunstis). Žanr, mis räägib indiviidi „sõjast” peedistava ühiskonna vastu. Inimene hakkab end tundma inimesena, üksikindiviidina. Protesteerib kollektiivitundele. Ballaad sai Euroopas valdavaks renessansiajal 14. - 16. sajandil, kuid sündis nähtusena hiliskeskajal provansi õukonnalaulikute seas. Sisuliselt oli tegemist teatava revolutsiooniga inimmõtlemises, indiviidi ja individuaalse esilekerkimisega kollektiivist, mis kajastus ka õukonnalaulikute loomingus. See uus esteetika asus Euroopas levima ning segunema varasemate laulu- ja laulmistraditsioonidega. Ballaad kujunes tantsulauluks - ballaadi laulmisega oli seotud ka tantsimine
.. Järgnes loogiline lüürika areng sealkandis, ballaadikultuuri areng. Kultuuriuuendused (nt ballaadid) tulid äärealadele (nt Eestisse) u 300-400 aastat hiljem, nii et umbes 17. saj hakkasid ilmuma eesti lauludesse ballaadlikkus. Balladikultuuri revolutsioon: inimene hakkab ise endale õiguseid nõudma (vähemalt lauludes, kunstis). Zanr, mis räägib indiviidi ,,sõjast" peedistava ühiskonna vastu. Inimene hakkab end tundma inimesena, üksikindiviidina. Protesteerib kollektiivitundele. Ballaad sai Euroopas valdavaks renessansiajal 14. - 16. sajandil, kuid sündis nähtusena hiliskeskajal provansi õukonnalaulikute seas. Sisuliselt oli tegemist teatava revolutsiooniga inimmõtlemises, indiviidi ja individuaalse esilekerkimisega kollektiivist, mis kajastus ka õukonnalaulikute loomingus. See uus esteetika asus Euroopas levima ning segunema varasemate laulu- ja laulmistraditsioonidega. Ballaad kujunes tantsulauluks - ballaadi laulmisega oli seotud ka tantsimine.