ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS
Arvuti koostab patsiendist lõigu- või sektorikujulise
läbiva kujutise, mis võimaldab saada kõrgetasemelist diagnostilist informatsiooni. Siiski tuleb
arvestada, et KT puhul võivad doosid olla suurusjärgu võrra või veelgi suuremad kui tavalises
röntgendiagnostikas. KT uuringud suurendavad oluliselt meditsiinilise diagnostika käigus
saadud kollektiivdoosi ja mõnes riigis ulatub see kuni 40 protsendini kogudoosist. Soolestiku
alaosa uurimine annab 10 protsenti kogu kollektiivdoosist ja rindkere uurimine umbes ühe
protsendi. Need arvud näitavad selgelt, et mõned suhteliselt harva kasutatavad protseduurid
võivad anda elanikkonnale kaugelt suurema doosi kui tavalisemad uuringud. Seepärast KT ei
kasutata, kui tavalisest röntgenuuringust piisab diagnoosi määramiseks. Diagnostilised
protseduurid, mille käigus saadakse kõige suuremaid doose, on siiski sekkuva radioloogia
protseduurid. See tähendab, et arst viib protseduuri läbi patsiendi kehas, rakendades