Rene Descartes sündis 1596 aastal. Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Ta sündis parlamendinõuniku pojana. Ema suri siis, kui poiss oli veel väike ja ta kasvas üles vanaema juures. Saanud hariduse jesuiitide kollegiumist, läks Descartes õppima õigusteadust, kuid hiljem valis ta sõjalise karjääri. See viis ta Madalmaadesse ja Baierisse, kus ta leidis enda filosoofilise ülesande: mitte ainult lisada filosoofiale, vaid rajada see uuesti algprintsiipidest peale. Descartes oli vaga katoliiklane ja näitas suurimat aukartust vaimulike, eriti jesuiitide vastu. Kuid siingi ei saanud ta soovitud rahu. Ta peale kaevati protestant poolt, et tema filosoofia on ateistlik
Cleante on samuti kurb, kuna ta jäi oma kõnega hiljaks ning nüüd on vanamees surnud. Angelique tahab kõik abielumõtted maha matta. Argan tõuseb ülesse. Öeldakse veel viimased sõnad, et vanamehe meelt muuta. Viimaks käib Argan välja kompromissi, et kui Cleante arstiks õpib ss on ta nõus teda oma perre võtma. Beralde teeb aga Arganile ettepaneku ise arstiks hakata, et kui arsti kuub selga panna, tuleb kõik muu juba iseenesest. Beralde lubab oma sõbrad arstiteaduse kollegiumist kohale tuua nii, et Arganist iseenda arst saaks. Lõppu on ta veel kohale toonud ühe vahemängu, mida nüüd näitlejad meelelahutuseks läbi viivad. KOLMAS VAHEMÄNG Burleskne arstiks vastuvõtmise tseremonia värssides, laulu ja tantsuga. Klistiiri tegemine. EESISTUJA Ergo võta mult see kaabu Milleta ei seisus saabu, Aga millega on kõikjal Õigus, viisil, kuigi võikjalt, Teaduslikult, Seaduslikult, Veristada, Käristada, Tümaks teha Konti, keha, Pääd ja nuppu, Lasta kuppu