Kaitseliit
maleva pealikuks saab olla ainult lepingulises tegevteenistuses olev
kaitseväelane. Kaitseministri määrused ja käskkirjad Kaitseliidule
avaldatakse täitmiseks kaitseväe juhataja poolt. Kaitseväe juhataja või
kaitseväe ülemjuhataja annab Kaitseliidule käskkirju. Kaitseliidu
asjaajamis-, teenistus- ja käskluskeel on eesti keel. Sõjalise juhtimise,
väljaõppe, lahinguvalmiduse ja muudes sõjalistes küsimustes on kõigil
Kaitseliidu kollegiaalsetel organitel nõuandev sõnaõigus.
5
Kaitseliidu ülemad
Kaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse Johan Pitkat, kes valiti 11.
novembril 1918 loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks.
kindralmajor Ernst Põdder (11. november 1918 4. aprill 1919)
Eduard Alver (4. aprill 1919 24. oktoober 1919)
polkovnik Johan Unt (24. oktoober 1919 29. märts 1920)
kolonel Aleksander Seiman (17. detsember 1924 10. veebruar
1925)
annaabi.ee 
