või kollegiaalsüsteemi alusel. Monokraatse süsteemiga on tegemist siis, kui organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus. Seaduses võidakse ette näha ka kaasvastutuse põhimõte, mis väljendub kontrasignatuuri instituudi rakendamises. Üksikisik esineb siin primus omnium kvalifikatsioonis. Näiteks on monokraatse süsteemiga tegemist ministeeriumide puhul. Minister juhib ministeeriumi ainuisikuliselt. Kollegiaalsüsteemi puhul on vastava haldusorgani juhiks kollegiaalisik ehk kolleegium, kellele kuulub ka otsuste vastuvõtmise õigus. Kolleegiumi juht esineb tavaliselt primus inter pares'i kvalifikatsioonis. Kollegiaalsüsteemile on rajatud Vabariigi Valitsuse, samuti kohalike omavalitsusüksuste täitevorganite tegevus. Kolleegium otsustab tavaliselt kõiki küsimusi majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Pädevust võidakse piiritleda ja seda teostada ka territoriaal- või reaalsüsteemi alusel.
või kollegiaalsüsteemi alusel. Monokraatse süsteemiga on tegemist siis, kui organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus. Seaduses võidakse ette näha ka kaasvastutuse põhimõte, mis väljendub kontrasignatuuri instituudi rakendamises. Üksikisik esineb siin primus omnium kvalifikatsioonis. Näiteks on monokraatse süsteemiga tegemist ministeeriumide puhul. Minister juhib ministeeriumi ainuisikuliselt. Kollegiaalsüsteemi puhul on vastava haldusorgani juhiks kollegiaalisik ehk kolleegium, kellele kuulub ka otsuste vastuvõtmise õigus. Kolleegiumi juht esineb tavaliselt primus inter pares'i kvalifikatsioonis. Kollegiaalsüsteemile on rajatud Vabariigi Valitsuse, samuti kohalike omavalitsusüksuste täitevorganite tegevus. Kolleegium otsustab tavaliselt kõiki küsimusi majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Pädevust võidakse piiritleda ja seda teostada ka territoriaal- või reaalsüsteemi alusel.