19.sajandi keskkond, balti erikord.
Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kes enamjaolt siiski otseselt
kubermangu valitsemisega ei tegelenud. Viimast arvestades jäid valitsejakohustused balti
aadlike hulgast pärit valitsusnõunike õlgadele.
Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa.
Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel, nende vaheaegadel juhtisid
rüütelkondi maanõunike kolleeegiumid. Rüütelkonna liikmete arv oli piiritletud, siina võisid
kuuluda vaid aadlimatrikleisse kantud aadlikud. Rüütelkonna kontrollile allus ka luteri kirik.
Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased.
Ilmselt nende eestvõttel loodi mitmed riigiametid, mille ülesanded olid seotud ainult Balti
kubermangudega.
Linnadl säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui
suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul
annaabi.ee 
