20. sajandi esimese kümnendi kirjandussuunad
Dadaism sai alguse Zürichist 1916 aastal, Voltaire kabarees, mis oli eri rahvusest
kunsti- ja kirjandusinimeste kohtumispaik. Zürichist levis dadaism ka mujale,
olulisemateks keskusteks olid Berliin, Köln, Hannover, Pariis.
Dadaistid taotlesid absoluutset vabadust nii elus kui ka kunstis. Nende sooviks oli
tagasi pöörduda sõna sügavaima alkeemia poole. Dadism ühendas erinevaid
meediavahendeid kollazides ja montaazides.
Kahtlemata oli I maailmasõda esmaseid kogumusi, mis tingis dadaismi
maailmalõppu puudutava vaimsuse ja üldtunnustatud normide eitamise, ühtlasi ka
tugeva sõjavastase hoiaku. Pärast sõda sattusid elu ja kunsti mõttekus rohkem kui iial
varem kahtluse alla. Kunst muutus küsitavaks, kunstnikud pöördusid iseenda ja kunsti
vastu.
Luulet käsitati vahendina, mille abil sai paljastada ühiskonda juhtivaid hävitavaid