Füsioloogia
PIDURDUS tekib pidurdava mediaatori N: gamma-amino- võihape toimimisel postsünaptilisse
membraani. Pidurdavates sünapsites tekkinud mediaator difundeerub sünapsi pilusse ja
hüperpolariseerib järgmises neuronis paikneva postsünaptilise membraani. Tulemuseks on
postsünaptiline pidurdus, mis ajalisel ja ruumilisel summeerumisel võib veelgi tugevneda. RENSHAW
PIDURDUS e tagasipidurdus on postsünaptilise pidurduse eriliigiks.
Renshaw rakud saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kollateraalidelt (kõrvalharudelt), ise aga
moodustavad pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Erutuse
tekkimisel pidurdavad Renshaw rakud oma pidurdavate sünapsite klaudu seljaaju antud segmendi
alfa-motoneuroneid. Mida tugevam on alfa-motoneuronite erutus, seda enam väljendub Renshaw
rakkude pidurdav toime. Antud juhul on tegemist alfa-motoneuroni enese- e autoregulatsiooniga,
mille ülesandeks on piirata neuronite ülemäärast erutust.
annaabi.ee 
