Kattekold Kattekold on Eesti kõige tavalisem kollaliik. Tema varred ei ole küll nii pikad kui karukollal, kuid need on hästi painutatavad. Kattekolla roomavad varred võivad kasvada veidi üle meetri pikkuseks. Korjamisel peab seda eristama looduskaitsealusest karukollast. Kattekollal on lehed laiali või allapoole langenud. Lehe tipud on teravad, jäigad ning ilma valgete karvakesteta. Kattekolla lehed paiknevad varrel, võrreldes karukollaga on neid suhteliselt hõredalt.
Puhmarinne: mustikas (D), pohl. Rohurinne: kuna domineerivad puhmad, on rohttaimi vähe. Esineb leseleht, palu- härghein, kattekold, metskastik, võnk-kastevars, karvane piiphein, kilpjalg, lakkleht, sinihelmikas. KATTEKOLD Lycopodium annotinum. Nimi tuleneb kreekakeelsetest sõnadest lycos hunt, podion jalg; annotinum (lad.k.) möödunud-aastane. Sugukond kollalised. Kasvukoht: niisked kuuse- ja segametsad, kõige sagedasem kollaliik Eestis. Püsik. 24 Kattekold on roomava varrega, vähesearvuliste juurtega, püstiste kuni 30 cm kõrguste harudega. Lehed kitsad, rohelised, lineaalsüstjad, kuni 7 mm pikad, varrest rõhtsalt eemale hoiduvad või allapoole käändunud. Augustis, septembris on varreharude tippudes kuni 4 cm pikkused eospead. Eoste idanemine kestab 6-7
annaabi.ee 
