Noored võrsed punakaspruunid, heledate lõvedega. 4. Lehed ja pungad: Pungad munajad, pruunid, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Lehed vahelduvad hõlmised lihtlehed, kuni 12 cm pikad, äraspidimunajad, ümardunud tipuga, 5-7 ümarate tippudega hõlmapaari. Lehed on nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Sügisel lehed pruunistuvad ja püsivad kaua puul. 5. Õied ja viljad: õitseb lehtimise ajal mai lõpul - juuni algul. Isasõied rippuvates kollakasrohelistes kuni 6 cm pikkustes urbades, mis paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes. Emasõied noortel võrsetel 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Õitseb rohkesti, kuid tolmlemine on seotud ilmastikutingimustega ja seemneaastaid tavaliselt 5-8 aasta järel. Vili on üheseemneline pähkel nn. tõru. Tõru alus on ümbritsetud kuupulaga. Noorelt on tõrud rohelised, valminult läikivpruunid, soonelised, piklikud, kuni 3,5 cm pikad. Valmivad septembris-oktoobris. 6
helerohelised, paljad. Sügavtäkilise ripsmelise servaga. Leht 2-4cm pikk. Õied pikkades rippuvates kobarates, väikesed, õitseb kevadel. Vili lihakas paljuseemneline mari. Kasutatakse haljastuses. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, õis, vili. 48. Perekond Juglans Pähklipuu perekonna liigid on suvehaljad, ühekojalised puud. Lehed paaritusulgjad näärmekarvased suured liitlehed. Õied ühesugulised. Isasõied suurtes rippuvates kollakasrohelistes urbades. Emasõied koondunud 3-8 kaupa pikale rootsule. Õitseb mais. Vili luuvili, mille lihakas kest kuivab ja alles jääb pähkel. Kõva ja hinnaline puit. Liike 15(mandžuuria, hall). Levinud Parasvöötmes ja subtroopikas, Lõuna-Ameerikas. Õlirikkaid seemneid kasutatakse toiduainetööstuses, Puitu ehitustööstuses. Levinud haljastuses. 49. Harilik põisenelas ja taraenelas Harilik põisenelas: Physocarpus opulifolius Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud
annaabi.ee 
