Hüljes Kihnu kultuuris
Emas- ja isasloomade karvastiku värvuses ja kehasuuruses märkimisväärseid
erinevusi ei täheldata. (Kihnlaste elatusalad 2006:83)
Hallhüljes (hall, suur hall) on teistest Läänemere hülglastest kergesti eraldatav pika,
suhteliselt kõrge sirge koonu ja keha suuruse järgi. Täiskasvanud isasloomade üldpikkus on
250-270 cm, üksikjuhtudel aga 330 cm, raskus 250-290 kg, üksikutel suurematel ka üle 300
kg. Emasloomad on väiksemad ning kaaluvad 180-250kg. Isasloomade selg on tavaliselt
kollakaspruunikashall suurte haraliste laikudega. Emasloomad on heledamad, vähem
laigulised. (Kihnlaste elatusalad 2006:83)
Randalhüljes meenutab oma kujult viigerhüljest, kuid on sellest jässakama kere ja laiema
koonuga. Üldpikkus 160-180 cm. Professor Smirnoffi 1923. aasta andmetel leidub randaleid
Eesti vetes harva, hilisemad uurimused aga eitavad nende esinemist Eesti vetes üldse.
Luuleiud kinnitavad küll randalhülge arvukat esinemist Eesti rannikumeres varasematel
aegadel