Veekonn Eesti keeles veekonn ja ladinakeeles Rana esculenta L. Sugukond on kahepaiksed Pikkus umbes 9 kuni 11 cm välimus nad on salatirohelist või sidrunikollast värvi, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on vägabosavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi same kuulevad.Seetõttu on veekonni raske näha Toitu püüab peamiselt maismaal. Suure osa toidust moodustavad putukad, mardikad, kahetiivalised, kiilid ja sipelgad Veekonnad koevad mai teasel poolel, 2 kuni 3 nädalat peale talveunest
mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas. Veekonn-On salatiroheline või sidrunikollane. Kõhualune on valge või kollakalaiguline. Selts Sugukonnad Liigid Soomuselised Sisaliklased Arusisalik- Tumeda värvusega. Kehal on tal iseloomulik muster. Kivisisalik- Suhteliselt suure Vaskuslased peaga ja töntsi kehaehitusega. Vaskuss- Tal puuduvad jalad. Värvuselt on keha küljed ja
moodustab poole kogu kehapikkusest. Nagu nimigi ütleb, on tähnikvesiliku oliivpruuni selja ja kollaka kõhualusega keha kaetud tumedate täppidega, mis moodustavad erinevaid mustreid. Looma nahk on sile või peensõmerjas. Ladina keelne nimetus Triturus cristatus Veekonn Veekonnad on meie silmapaistvaimad kahepaiksed - nad on salatirohelised või sidrunkollased, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Nagu nimigi ütleb, on nad seotud veega, ning seda kogu oma elu, sünnist surmani. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on väga osavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi samme kuulevad. Seetõttu on veekonni raske näha. Ladinakelne nimetus Triturus vulgaris
lausa kollane, mustade laikudega seljal. 3 kollast piikitriipu seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu, kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi kirkad kollased või oranzid laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole. Veekonn III Veekonnad on meie silmapaistvaimad kahepaiksed - nad on salatirohelised või sidrunkollased, mustade laikude ja 3 kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Järvekonn III Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate suuremate laikudega, 1 kollane pikitriip. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Rabakonn III Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega. Pulmade ajal värvuvad isaskonnad
metsatukki või veesilmi, mis ei oleks üksteisest kaugemal kui 1 km. Enamiku kahepaiksete liikumisraadius oma kudemisveekogu ümber on nimelt 0,6...1 km. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused kahepaiksed Eestis. Veekonn Veekonnad on meie silmapaistvaimad kahepaiksed - nad on salatirohelised või sidrunkollased, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Nagu nimigi ütleb, on nad seotud veega, ning seda kogu oma elu, sünnist surmani. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on väga osavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi samme kuulevad. Seetõttu on veekonni raske näha. Vaatamata veelisele eluviisile püüavad nad põhiosa oma toidust - mardikaid,
annaabi.ee 
