Taime botaanika
Seetõttu on ka kõik Eestis kasvavad kollaliigid (karu-, katte-,
soo-, ungru- ja vareskold) looduskaitse all. Koldade varred on kaetud väikeste igihaljaste lehtedega, mille vahel
osadel liikidel eosed valmivadki. Kuid näiteks katte- ja karukollal valmivad eosed taime tipust väljaulatuvatel
kandjatel kasvavates eospeades. Karu- ja kattekollal on väliselt lihtne vahet teha karukolla lehtede tippude
põhjal, need on pikalt karvaks ahenenud. Nii, et karukold paistab "pehmem". Kollaeoseid kasutati
imikupuudrina.
Sõnajalad
on evolutsiooniliselt ürgsemad kui osjad ja kollad. Eesti sõnajalgadest nimetagem maarja-, laane-, suga-, naiste-,
soo- ja mets-soosõnajalgu. Sõnajalgtaimede liikidest Eestis haruldasemad on näiteks koldjas selaginell, raunjalad
(pangapragudes), võtmeheinad, imarad jt.
PALJASSEEMNETAIMED - Gymnospermae
Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, kes on levinud põhiliselt põhjapoolkeral, jahedamas osas. Okaspuud
moodustavad taigavööndi.
annaabi.ee 
