Bioloogiline psühholoogia
Milleks augud pähe? Koljusisese rõhu alandamiseks. Silma
põhja vaadates saab teada, kas kolju sisene rõhk on tõusnud. Kolju põhimiku auk (ühendus
seljaajuga). Rõhu suurenedes surutakse aju nendesse aukudesse.
Ensisheimi kolju; vanim teadaolev (korduv ja õnnestunud) trepanatsioon, ~5100-4900
EJv. Bölkendorfi kolju; trepanatsioon, ~1940 EJv.
Edwin Smithi kirurgiline papüürus, ~1500 EJv, koopia ~3000-2500 EJv. Esimene
teadaolev aju kirjeldus. Juhtum 6 (48st), avatud koljumur.
Euroopa kultuuris eri arvamused hinge asukohast ~2500 aastat tagasi:
Empedokles (490-430 EJv) – hing on südames.
Krotoni Alkmaeon (~500 EJv) – hing on ajus, sest nägemisnärvi (tema terminoloogias
„kõõluse“) kahjustamisel jääb pimedaks.
Platon (427-347 EJv) – vaimu paik on peas, kuna pea on ümmargune, mis on parim
vorm.
Aristoteles (384-322 EJv) – aju jahutab verd, sest aju pole erutatav, hoopis südames
on