Tõde ja Õigus II Terve tekst
,,Ma ainult sirutan natuke."
,,Ei ole aega," vastas Ollino. ,,Välja ja pesema!"
,,Külm on, ei või, lõdisen teki allgi," ajas poiss vastu.
,,All on külm vesi, see annab sooja," lohutas Ollino ja ta ei andnud enne rahu, kui poisid olid
viimseni voodist väljas. Üksteise järele kadusid nad läbi luugi, et minna alumisele korrale, kus
asus pesemisruum. Kogu maja näis värisevat uniste ja hoolimatult kolistavate jalge all.
,,Tasa seal!" hüüdis härra Ollino luugiaugust poistele järele. ,,Nagu oleksid teil rautatud kabjad
jalge otsas!"
Aga kolistavate sammude oja voolas ikka madalamale ja täitis kogu maja häiriva eluga.
,,Võiks ju üleval pesta, siis poleks vaja nõnda kolistada," lausus Indrek oma eelminejale.
,,Vesi raske kanda, pealegi külmetab ta talvel Siberis ära," vastas see.
,,Ah nii külm!" imestas Indrek.
,,Külm!" vastas teine. ,,Vana pakane ise."
,,Kuidas seal siis magada