Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.
Kuna kaubavahetuses oli segaduses ja see langes,
langes ka käsitöö toodang. Tagajärjesks oli linnaelu pidev allakäik. Ida ja lääne
provintside erinevus süvenes. Linnad allutati keisri kontrollile. Maksude suurenemine
ja barbarite rüüstamine vähendasid ka talupoegade julgeolekut. Selle tagajärjel jätsid
talupojad oma kodud. Jätsid oma majapidamised ja otsisid kaitsed latifundiumitesse.
Vabad talupojad kadusid ja kujunes välja kolinaat. Algul oli vabad talupojad maa
rentnikud. Kui nad jäid võlgadesse muutusid sõltuvateks talupoegadeks ja lisaks
rendil pidid tegema teokohustust. Constantiniuse ajal võeti neilt likumisvabadus ja
muutusid paikseks. Tühjadele maadel, kust talupojad olid põgenenud asustati ka
vangi võetud barbaritega ja neid sunniti maad harima. Rahvaarv vähenes, kuna
katkud laastasid. Rahvaarv langes 60 miljonilt 30 miljonini.