Veekaitse eksami konspekt
puhastusjaama jõudes sageli hall, lõhn värske reovesi on üsna lõhnatu, kuid kui ta on seisma
jäänud kuskile, siis hakkab haisema sest toimuvad anaeroobsed protsessid ja vesi hakkab
käärima), bakterioloogilised bakteriaalset reostust mõõdetakse bakterite üldarvuga
milliliitrites vees. Haigust tekitavate bakterite osakaalu hinnatakse soolekepikeste e
kolibakterite hulga kaudu liitris vees, mida nim koliindeksiks (mikrobioloogilised selle
reostuse põhjustavad mikroorganismid ja soolenugiliste munad.) ja keemilised näitajad.
Taimetoiteaineteks e toitesooladeks (ka biogeenideks) nim neid elemente, mida taimede
kasvuks vaja läheb. Veekaitses pööratakse erilist tähelepanu fosforile ja lämmastikule, sest
nende rohkus põhjustab vetikate ja veetaimede vohamist (veekogude eutrofeerumist).
BHT:N:P 100:5:1.
Reovee keemiline koostis: