Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond, kuhu arvestati kirikult, kohalikelt omavalitsustelt ja Eestist lahkunud isikutelt konfiskeeritud valdused, samuti suurtaludest tehtud äralõiked. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30ha. Uusmaasaajate jagatud juurdelõigete tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning teravnesid sotsiaalsed vastuolud. Sotsialistlikest suurmajanditest said eestlastele esimesena tuttavaks sovhoosid. Üheks eelduseks kolhoseerimisel oli talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Rahva elatustasemele mõjus halvalt 1940. Aastal tehtud rahareform. Sundindustrialiseerimine · Põlevkivitööstus · Sillamäele salajane sõjatehas · Masina- ja metallitööstus s.h. NSV Liidu sõjatööstuskompleksi kuuluvad tehased · Kergetööstus · Võõrtööjõu sisstetoommine tööstuse ja ehituse tarbeks Kollektiviseerimine
väikemajandeid ning teravnesid sotsiaalsed vastuolud. Sotsialistlikest suurmajanditest said eestlastele esimestena tuttavaks sovhoosid, mis oraniseeriti endise riigimõisate baasil. Alustati ettevalmistusi kolhooside rajamiseks: loodi masina-taktorijaamu ja hobulaenutuspunkte; esimesed üheksa kolhoosi said ka teoks. Massiliseks kollektiviseerimiseks ei tundnud nõukogude võim end siiski veel valmis olevat. Üheks eelduseks kolhoseerimisel oli talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Muutused kultuurivallas. Koheselt asuti teostama ka nõukogulikku kultuurirevolutsiooni. Kooliprogramme täiendati mitemete kohustuslike õppeainetega: marksism-leninism, NSV Liidu ajalugu ja konstitutsioon ning vene keel. Likvideeriti enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid; väheste lubatud ajalehtede-ajakirjade tiraazid kasvasid enneolematult