Kunst reklaamis
aasta Pariisi
maailmanäituse tarbeks, kus ta tipnes 35 meetri kõrgusel NSV Liidu paviljonil ning oli
algselt mõeldud paviljoni kunstiliseks elemendiks. Nõukogude Liit vajas näitusel teiste
kapitalistlike riikidega võitlemiseks midagi monumentaalset, dünaamilist, kõnekat ja
mõjuvat. Skulptuurigrupp oli väljas ka 1939. aasta maailmanäitusel New Yorgis. 1941.
aastal püstitati ta Moskvasse, Üleliidulise Rahvamaja-saavutuste näituse põhjapoolse
sissekäigu ette. „Töölisest ja kolhoositarist” sai Nõukogude Moskva sümbol, ikoon,
poliitilise kunsti eeskuju.2 Kusjuures 2005. aastal läbi viidud uuringi järgi arvab iga neljas
venelane ikka veel, et Vera Muhhina sotsialismiaegset sümboolikat esindav skulptuur
«Tööline ja kolhoositar» läheb ajalukku kui riigi sümbol ja ta on heaks näiteks
töölisklassi võidukäigust Nõukogude Venemaal.
„Tööline ja kolhoositar” on ekspressiivne, dünaamilise ja üldistatud vormiga