"kolhoositalurahvast" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

See on ju väga hea, kui ajakirjandus on rahvalik. Kui me mõtleme rahva huvide teenimist, on see põhimõte, mis peaks olema aus igas ajakirjanduses. Nõukogude ajakirjanduses, paraku, läks see tõlgendus tibake teist rada, tõelise rahvalikkuse asemel oli juttu pseduorahvalikkusest, tekkis ja avaldas suurt mõju sõnades deklareeritud ,,tööinimese" kultus. Rahvas pidi olema riigi valitseja, jutt aga ei käi enam kogu rahva huvidest, vaid juhtivast, töölisklassist. Ka kolhoositalurahvast. Sirp ja vasar kujundina. Ajakirjanduses ei nähtud INIMEST, vaid TÖÖKANGELAST. Printsiibi tõlgendamine läks võssa ­ rahvalikkus tähendab alati ka rahvuslikkust, tema traditsiooni ja kultuuri. Paraku läks nii, et mingist hetkest rahvuslikkus muutus sõimusõnaks (natsionalism!), selle alla võis panna palju mõisteid, mis polnud võimudele meelepärased. Liiduvabariikides enda iseärasuste arvessevõtmist oli kerge tagasi tõrjuda