Pärast esimest maailmasõda kuni kahe maailmasõja vaheline aeg
vastupanu murdmiseks. Tegelikult ei olnud kolhooside tootlikus kõrgem, vaid oli madalam. Siiski
võeti sealt ära rohkem vilja kui enne taludest. Alguses oli kolhoosiliikmete töötasu väga madal, kui
üldse oli tasu. Et tagada tööjõud, kehtestati passireziim. Passis oli koht, kuhu löödi pitsat ja
sissekirjutus. Sellega tegeles miilits. Miilitsal oli õigus ka tänaval passi kontrollida, või käia
korterites kontrollimas. Tööle sai vaid passi ja sissekirjutusega, kuid passe kolhoosiliikmetele ei
antud nii ei saanud nad minna linna elama. Tööpuudus NSVL-is kadus kõik said tööd, kuid see
ei olnud alati kuigi efektiivne. Inimeste heaolule tähelepanu ei pööratud. Peale tarbekaupade oli
suur puudus ka elamispinnast. Juba 1920.-aastatel ja 1930.-aastate alguses olid paljud kolinud linna,
kuid linnas ehitati uusi maju minimaalselt. Uutesse elamutesse said vaid tehasejuhid ja teised
tähtsamad