Kas eestlastel oli valikuid Teises maailmasõjas?
Soome armeesse minek
oli kõige parem, kuna see oli vabatahtlik ning sõdida sai suure Nõukogude Liidu ja Saksamaa
vastu.
Sõja ajal põgenes üle 70 000-de eestlase paatidega Rootsi ja läände, kuigi paljud
eetlased ka surid põgenedes. 14.06. 1941-l aastal toimus Balti riikide massiküüditamine, mille
käigus küüditati Eestist umbes 10 000 eestlast, meeste saatus oli viibida vangilaagris ning
naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberi kolhoosikpladesse, enamik eestlastest suri küüditamise
käigus. Pärast küüditamist muutus massiliseks kodumaal varju otsimine. Metsa põgenenuid
kutsuti metsavendadeks, kes varjasid end NKVD eest. Mehed hakkasid koonduma, otsides
võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks. Nende vastu võitles Punaarmee ja hävituspataljonid.
Põgenemine ja varju otsimine oli eestlastele suur valik, kes ei tahtnud alluda nõukogogude
ega saksa okupatsioonile.