rolli. Ehkki kinokunst Eestis õitses ja filme toodeti palju, kaasnesid valitseva korraga ka oma kindlad ettekirjutused. Ega siis Lenin asjata kinokunsti kõikidest teistest kunstidest tähtsamaks ei pidanud. Nii näeme paljudes filmides tolle ajastu vältimatut annust propagandat ja tugevat nõukogude korra ülistamist. Näiteks filmi "Valgus Koordis" äärmiselt haaravale ja põnevale sisule järgneb pikk ja läila lõpp, kus tubli kümme minutit ülistatakse "kõige paremat kolhoosikorda". Nii pikka happy endi pole isegi tänapäeva kõige maitselagedamates Disney filmides. Suure lootuse- ja rõõmumeeleolu külvamine ongi üks läbipaistvamaid jooni tolleaegsetes filmides. Tõelise heaoluriigi kuvandi loomisele suunatud propaganda vahele on aga lisatud ka enam või vähem varjatud viiteid valitsevatele piirangutele ja loojate päris soovidele. Läbivalt keskendub tõerääkimise ja silmakirjalikkuse, aususe ja harjumuseks saanud valetamise
isiklikult läbielatu. Nii vaikis kauaks Betti Alver. vaid tulenesid kirjandusvälistest asjaoludest. Seda sõnakamad olid uut režiimi innukalt Selle kirkaimaks tõestuseks ongi eelmainitud toetavad autorid, nagu viljakas prosaist ja “Valgus Koordis”, mis moonutas jämedalt Eesti näitekirjanik August Jakobson, või luuletajad külaelu tegelikkust ja ülistas kolhoosikorda. Mart Raud ja Johannes Semper, ning Raamat reklaamiti suureks noorematest Debora Vaarandi ja Juhan Smuul. kirjandussündmuseks, seda trükiti vene keeles Mõned vanema põlve kirjanikud, nagu Oskar massitiraažis, selle järgi vändati film. Toonase
annaabi.ee 
