Eesti II maailmasõja ajal
järgu armeekomissari Lev Mehlise
10.juuli 1941.aasta korralduse alusel. Seal olid väga viletsad elutingimused ning 1942.aasta
kevadeks oli nälja ja haiguste tõttu hukkunud ligi 10 000 inimest.
Need, kes sattusid mobiliseerimise tuhinas Punaarmeesse, said privilegeeritud kodaniku staatuse
okupeeritud kodumaal, võisid toiduained nappivates kauplustes teha oma ostud väljaspool
järjekorda, said riigiametnikeks, parteinomenklatuuriks, teadusasutuste juhtideks,
kolhoosiesimeesteks ja tehasedirektoriteks. Nende rinda riputati ordeneid ja medaleid, anti
kasutada häid kortereid, võimaldati välismaareise jne.
,,Vabatahtkilult" Saksa sõjaväkke
Eestlased käsitlesid Eestisse saabuvaid Saksa sõjaväeüksusi vabastajatena. Rahvas juubeldas nii
Tallinnas kui ka Tartus, nii Pärnus kui ka Haapsalus, siis kõikjal kuhu Wehrmacht'i sõdur saabus.
Paljud eestlased läksid võitlusse, et hoida ära Venemaa kallaletung Eestile.
Sakslaste vastuvõtt Eestis
annaabi.ee 
