Tants aurukatla ümber, lugemiskontrolli vastused
Autor toob välja ka vanemate ja noorema põlvkonna vastuolulised arvamused
iseseisvusest(,,Kuldrubla on nad ära rikkunud, kuldrubla ja hea liha-ning viljahinnad Riias ja
Peterburis enne ilmasõda.").
Kolmas tants toimub 1943. okupatsiooniaasta sügisel. Inimjaht on täies hoos ning Eesti
poisid kutsutakse jälle sõtta, seekord Saksa sõjaväkke. Kõigis lasub hirm enam mitte koju
tagasi jõuda.
Neljas tants räägib 1949. kolhoosiaastast. Tantsu algul kõnnivad masinist ning kolhoosi
esimees Arvo Saaremägi aurukatla järel. Kui varem toimetasid aurukatelt omad pojad ja
peremehed, siis nüüd on see tähtis töö kolhoosi esimehele usaldatud. Kolhoosi ajastu
märgiks on kindlasti ühine vili ning töö.
Viies tants räägib 1957. aastast. Taavet naaseb koju kaheksa aastat pärast seda, kui ta
Siberisse küüditati. Talu ning kõik on räämas. ,,See on viimane tants raugastunud aurukatla
annaabi.ee 
