merest algab mägimaastik. Igilumi ja liustikud algavad enamasti umbes 2800...3000 m kõrgusel. Kaguküljel kasvavad pöök, tamm, vaher, valgepöök ja saar. Pöögimetsad domineerivad enamasti kõrgematel aladel. Edelakülje madalamatel aladel on esindatud pukspuu, tamm, kask, valgepöök, kastan ja jalakas, kõrgematel aladel okaspuu ja segametsad (kuusk, nulg ja pöök). Lõunakülje mägitsoon ulatub kuni 2800 m kõrgusele merepinnast. TagaKaukaasia lääneosas asuvad Kolhethi madalik ja Surami ehk Lihhi ahelik, idaosas KuraAraksi madalik ning lõunasse jääb Väike Kaukasus ja Armeenia mägismaa kirdeosa. Taimestik on väga külluslik ja mitmekülgne. Õistaimede liike on üle 4500. Seal on nii jäänuktaimi kui ka sellele piirkonnale omaseid taimi (dioskeria, pontose ja kaukaasia rododendron, pukspuu, diospüür jt.). Metsad katavad üle kolmandiku territooriumist. Sealne loomastik on väga rikkalik ning liigirikas (enam kui 100
3350°C. Sõltuvalt piirkonnast varieerub 73 päevast 366ni. Lääne-Gruusias on vegetatsiooniperiood enamasti 366 päeva, kuid põhja- ja lõunaosas 73-122 päeva. Siiski kogu riigi peale 11 keskmine on umbes 122-244 päeva. Piirkondades, kus on vegetatsiooniperiood pikem, saab aastas mitu saaki. NSV Liidu ajal hakati Abhaasia niiskeid ja soiseid alasid kuivendama, istutades liigniisketele aladele eukalüpte. Tänapäeval kuivendatakse Kolhethi soist madalikku, kuid riigi idaosas mägede vahelistel tasandikel ja nõgudes niisutatakse kokku 4700 m² põllu- ja karjamaid. Põllumajandus moodustab SKT-st vaid 9,1%, tööealisest rahvastikust on põllumajanduses hõivatud 55,6%. Suhteliselt palju inimesi töötab põllumajanduses, kuid järelikult nende efektiivsus on väike. Just veinitootmiskultuuri tõttu on levinud istandused. Tähtsaimad põllumajandusproduktid on mais ja talinisu. Põllumajandus on
annaabi.ee 
