Kloostrimõis Kolgas
Lisaks Skandinaavia-tüüpi majandusmõisade suur iseseisvus, mida Kolga puhul suurendas veelgi
emakloostri kaugus, mõisa suurus, rikkus ja kauaaegne tegutsemine - nii ehk kinnituski kohalike
inimeste mälus teadmine Kolga kloostrist?
Kolga kui kloostri küsimuse tõstsid üles ka Roma kloostri uurijad 1998. aastal Taani Esrumi kloostri
juubelikonverentsil. /Tamm, lk 13/ Võibolla teavad nad midagi, mida meie ei tea? Võibolla oli
Kolgal ikkagi saadud ametlik luba kloostri rajamiseks, kuid see jäi lihtsalt realiseerimata? Ilmselt
oleks olnud auasi tõestada tütarkloostri olemasolu, oleks olnud märk edukast tegevusest ja
misjonitööst?
Kuid ikkagi jääb õhku küsimus, mil viisil Kolga majanduskeskus kloostrina funktsioneeris? Kas
olid ilmikvennad võtnud üle vaimulike vendade rolli usuelu juhtimisel (omasid Kuusalu kirikut) või
elas Kolgas ka vaimulikke vendi?
H.Üprus kirjutab: ,,1586. a
annaabi.ee 
