Kriminaaljutt
Varem olin ma terve,
tundsin rõõmu spordist, elust, perekonnast ja kõigest muust. Tänu haiglatöötajate halvale
ravile ja varasele kojusaatmisele on minust saanud invaliid! Ma ei suuda enam kõndida, mu
elu on kokkuvarisenud. Ma ei hooli enam kellestki ega millestki. Ma teeks kõike seda sama
teiega, et te saaksite tunda seda, mida tunnen mina - kohutavaid piinu." Ähvardava kirja alt
nurgast võis lugeda: Ma tean kes sa oled ja ma tean kus sa elad ning ma tean mida sinuga
teha, kui see koletismaja ükskord siit ära ei kao, igaveseks!" Doktori peast oleks nagu läbi
käinud tornaado - kõik segi paisanud, kõik laastatud. Vismar võttis värisevate kätega
lauasahtlist rahustavad tabletid, sõi neid ning kukkus lauale. Sinna ta jäigi.. kuni järgmise
päeva pärastlõunani.
Hommikuti, tavaliselt kella kaheksa paiku, jagavad medõed patsientidele hommikusööki.
Novembrikuu hommikupoolikul, kui õed jõuavad südameraviosakonda, pillavad nad
annaabi.ee 
