Jutuke - Õunkübarad
rabas pikkade küünistega ihaldatud raamatu enda kätte. Kui üks inimestest teda märkas, lamas
ta juba enne maas, kõri puru, kui oli jõudnud häire vallandada. See võitis tiivulisele veidi aega
juurde.
Shurei sammus ikka veel enesekindlalt kahe mehe poole, kui see 'miski', keda ta enne
eiranud oli, ta tee tõkestas. Nad jäid tõtt vaatama, roheline halliga peegeldudes segunemas.
,,Kes kurat sa veel oled?"
Elisa naeratas koletislikult ja tegi kaares hüppe, kriimustades sügavalt Shurei paremat õlga.
Ta oli sihtinud kõri, kuid osav kütt oli nobedalt kõrvalpõike teinud. Ometigi sellest haavast
piisas, et paar veretilka jalge all olevatele okastele langeks. Lõhnast meelitatud, limpsas
Halltiib keelt ta tahtis veel.
,,Oh issand!" hüüatas Shurei ja võttis mõõga üle vasakusse kätte, ,,Tehke ometi midagi!"
Kuid ta oli oma metsiku vastasega üksinda jäetud, kõik teised kütid põgenesid eri
annaabi.ee 
