Nimetu
Hartas (WHO, 1986) ning kus suutlikkust on mõistetud indiviidi ja/või kogukonna võimelisusena
kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid (vt ka Glossaar).
Psühholoogiline lähenemine
Psühholoogiline lähenemine on eelkõige tervise valdkonnas vaadeldav mikrotasandi mõjurite
hulka kuuluvate teguritena, kuhu kuuluvad lisaks psühholoogilistele veel käitumuslikud,
füsioloogilised (vererohk, vere kolestroolisisaldus jmt) ja bioloogilised (parilikkus, sugu jmt)
mõjurid. Psühholoogiline aspekt põhineb suhtumuslikul küljel, emotsioonidel ja hinnangutel.
Arvesse tulevad vastastikused sõltuvused isiksuse, temperamendi, käitumise ja sotsiaalse
keskkonna vahel. (A. Viru) Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil on näiteks enesetõhusus,
koherentsitunnetus jmt.
Enesetõhusus on hinnang indiviidi suutlikkusele mingit käitumist teostada (olen kindel, et
suudan regulaarselt käia tervisejooksu tegemas)