soolest ja maksast teistesse kudedesse transportimiseks "pakkida" veeslahustuvateks lipoproteiinideks. Nende peamiseks ülesandeks on transportida vees mittelahustuvaid rasvu ja kolesterooliühendeid soolestikust ja maksast neid vajavate rakkudeni aga samuti ka üleliigse kolesterooli transport maksa tagasi. Lipoproteiinide alatüübid: 1. Madala tihedusega lipoproteiin (LDL), mis on peamiseks kolesterooli kandjaks veres. LDL-kolesterool (tuntud ka "halva" kolesteroolina ), moodustab umbes 75% üldkolesteroolist ning on tähtsaim haigusttekitav lipoproteiin, kuna selle taseme tõusuga arvatakse kaasnevat lipiidide ladestumist veresoonte seintesse 2. Kõrge tihedusega lipoproteiin (HDL) eemaldab kudedest kolesterooli ning transpordib seda tagasi maksa, mille kaudu see eritub organismist. Seetõttu arvatakse, et HDL-kolesterool (tuntud ka "hea" kolesteroolina) väldib kolesterooli ladestumist arterite seintesse 3
1.1.3 Rasvade ladustamine Rasvade ainevahetuses oksüdeerib maks energia tootmiseks triglütseriide. Maksas sünteesitakse lipoproteiinid (valgu ja rasva ühend). Maks muudab üleliigsed süsivesikud ja valgud rasvhapeteks ja triglütseriidideks, mis seejärel transporditakse ja ladustatakse rasvkudedesse. Maks sünteesib suuri koguseid kolesterooli ja fosfolipiide. Osad nendest pakitakse kokku lipoproteiinidega ja tehakse nii keha jaoks kättesaadavaks. Ülejääk eritatakse sapiga kolesteroolina või sapihapetena. 1.1.4 Kolesterooli tootmine ja detoksifikeerimine Maksas nii toodetakse kui ka detoksifikeeritakse kolesterooli. Kui seda vajatakse rohkem, siis seda toodetakse juurde, kui vähem, siis lagundatakse. Kolesterool on peamine hormoonide ülesehitusmaterjal. Keha kasutab seda moodustamiseks. Rasvade seedimise jaoks toodab maks kolesteroolist sappi ning seda toodetakse üle ühe liitri päevas. Osa sellest lahkub kehast,
annaabi.ee 
