ja l i p o k a i i n ( reguleerib rasvade ainevahetust takistab rasva ladestumist maksa fosfolipiidide sünteesi intensiivistamisega), pankreastatiin, somatostatiin ja veel mõned hormoonid. SUGUHORMOONID Suguhormoonid tekivad sugunäärmetes munasarjades munandites, aga samuti ka kollakehas ja platsentas, vähesel hulgal neerupealsete koorolluses. Eristatakse meessuguhormoone (androgeene) ja naissuguhormoone (östrogeene). Keemiliselt struktuurilt on nad steroidid. Neid sünteesitakse kolesteriinist, aga sünteesi vaheproduktiks on progesteroon esineb nii munasarjades kui munandites. Androgeenid on östrogeenide sünteesi vaheproduktid, seepärast on nii mehe kui naise organismis samaaegselt mõlemaid hormoone. Mehe organismis on ülekaalus androgeenid, naise organismis östrogeenid. Suguhormoonid tagavad suguorganite ja sekundaarsete sugutunnuste arengu, mõjutavad organismi ainevahetust. Naissuguhormoonidest on kõige suurema aktiivsusega östrogeenid östradiool, östriool,
Nendelt omadustelt käituvad nad sarnaselt tavaliste vedelikega. Nemaatilised faasid esinevad ainult akiraalsete (oma peegelpildiga kokkulangevate) molekulidega ainetel. Smektilised vedelkristallid omavad kihilist struktuuri, milles kihid võivad üksteise suhtes liikuda. Smektiliste vedelkristallide viskoossus on märgatavalt suurem kui nemaatilistel ja nende tihedus kihi pinnanormaali suhtes võib olla tugevalt erinev.Kolesteerilised e kiraalsed vedelkristallid moodustuvad põhiliselt kolesteriinist ja teiste steroididest. Nad on nemaatilised vedelkristallid, millede pikiteljed on üksteise suhtes nurga all, mistõttu molekulid moodustavad spiraale. Sellise struktuuri väga väikese tekkeenergia (suurusjärgus 0,01 J/mool) tõttu on nad väga tundlikud temperatuuri muutustele. Kollesteerilised vedelkristallid on tugevalt värvunud, temperatuuri väikseimgi muutus (kuni tuhandik kraadi) viib spiraali sammu ja sellega kaasneva vedelkristalli värvuse muutuseni. Babiidid on
annaabi.ee 
