kolektoritega ühendatatud kondensaatorid C1 C2 laetakse pingega. Kui kolektrovoolud oleksid konstantsed siis võiks see lülitus jääda taolisesse asendisse kui tahes kauaks. Tegelikkuses aga on kolektorvoolus kõikumised mis on tingitud põhiliselt laengukandjate korrapäratust liikumisest baasis, ning selle toimel tekivad voolu kõikumised mida nimetatakse oma müraks. Oletame et mingil ajahetkel esimese transistori kolektorvool suurenes, kolektorvoolu suurenemine toob kaasa kolektorpinge vähenemise. Kolektorpinge vähenemise tõttu hakkab kondensaator C1 tühjenema. Tühjenemis vool kulgeb kondensaatori positiivselt plaadilt läbi avatud olekus transistori VT1 läbi pingeallika ja läbi takistuse RB2 negatiivsele plaadile. Vool kulgedes läbi takistuse RB2 tekitab seal pingelangu mille miinus on suunatud VT2 baasile. KUI VOOL LÄBIB TAKISTIT SEAL TEKIB PLUSS JA KUS VÄLJA LÄHEB SEAL MIINUS.
elektromotoorjõud, mille toimel kolektori ja emiteri vaheline pinge väheneb. Kui sissendsignaali vähenemisel tekib kolektorvoolu vähenemine, siis muudab emj. polaarsust, ning kolekori ja emiteri vaheline pinge suureneb, seega võime öelda et RC sidestuses võimendi ja trafo sidestuses oleva võimendi erinevus on selles, et RC sidestuse korral saadakse kolektorpinge muundused pinge langu muutustena takistustel. Trafo sidestuse korral aga emj. jõu muutustena primaarmähisel. Vaadeldud lõppvõimendi on vähelevinud, sest tema kasutegur on madal. Kasutegurit Pvälj arutatakse väljundvõimsuse ja toiteallikas kasutavate võimsuste suhet = . P0
annaabi.ee 
