„Üksteisest pimesi me mööda käime
Muudatustega harjutakse kiiresti ja tüdinetakse kergesti kõigest ning kõigist.
Kui see hetk saabub võib meid tabada meeleheide mil märkame, et kõik ei ole
tegelikult nii hiilgav kui esialgu paistis. Ükskõiksus ja hingepiin on see, mis võib
saada sel hetkel saatuslikuks. Tõelised tunded, ausus ja armastus teevad imesid.
Midagi tõelist, siirast ja üdini südamlikku tunda on õnnistus. Just nagu kõige
koledamal ja vihmasemal päeval tundub, et päike paitab põski ja muudab need
õhetusest roosakaks ning ilma, et arugi saaks on kerge naeratus meie näo kaunistanud.
Kui ühel hetkel seda inimest meie kõrval enam ei ole, kes selle imelise tunde suutis
tekitada, valitseb tühjus. Kartus näha, et maailm on halb, viib meie mõtted rändama.
Halvimal juhul muutume külmaks ja eemale hoidvateks üksikuteks hingedeks. ,,...
sinkjas naeratus huulil sa läksid..
annaabi.ee 
