MIKROORGANISMID
vanuseist lademeist (stromatoliidid). Muud vetikad
(puna-, rohe-, kold-, vaguvibur-, silmvibur-, rusk-,
mänd-, pruun- ja neelvetikad) on päristuumsed
organismid.
Vetikad paljunevad sugutult (pooldudes, talluse
osadega või sigikehadele vastavate spooridega, mis
tekivad vegetatiivseist rakkudest või lihtsa ehitusega
sporangiumides) või suguliselt. Neis on mitmesuguseid
pigmente, sealhulgas klorofülle, ksantofülle,
karotenoide, sini-, puna- ja mõningais koldvetikates ka
liitvalgulisi, ainult vetikaile omaseid värvaineid
fükobiliine. Pigmentide mitmekesisus võimaldab vetikail
asustada meres eri sügavusi (puna- ja sinivetikad
kasvavad kuni 180 m sügavusel). Vetikate varuained on
tärklis ja teised süsivesikud, rasvad ja õlid.
Enamik vetikaid on lühiealised, nad poolduvad ühe
ööpäeva jooksul mitu korda; pruun-, puna- ja
rohevetikate hulgas leidub mitmeaastasi taimi. Vees
hõljuvad vetikad vabalt (plankton), lamavad põhjal või
annaabi.ee 
