Rabade põhiliik. Väga hea vee juhtimisvõime ja vee kinnihoidmisvõime. Tänu sellele saab kujuneda välja kõrgsoo ehk raba. Veejuhtimine ei põhinejuhtkudedel vaid väga hüdroskoopsetel rakkudel lehtedes ja kattekoes. Turbasamblad toodavad happeid, mis muudab rabakeskkonna happeliseks. Tänu sellele saab sammal õhus leviva tolmu lahustada ja sealt piisavalt toitaineid saada./.../ SÕNAJALGTAIMED 30/11/09 Kokku maailmas umbes 10000 liiki. See on parafüleetiline rühm (koldtaimede hmk ja sõnajalad kitsalt). Koldtaimed. 3 teadmisväärt rühma: kollalaadsed, selagenellilaadsed, lahnarohud. Maailmas ligi 1000 liiki (enamus selagenellid), Eestis 2 lahnarohtu, 1 selagenell ja 6 kollalaadset. Väikesed lehed. Eosed arenevad lehe alusel ja sageli spetsiaalsetel lehtedel eospeadena. Esinevad nii kuivades kui ka märgades elualadel. Koldadel areneb gametofüüt mullas
Hilis-Silurist kuni Hilis-Devonini olid levinud imelikult suured taimed. Devonis tekkis juurde mitmeid koldade ja sõnajalgade hulka kuuluvaid taimi. Seemnetaimede eellased tekkisid Devoni lõpul. 3. Kirjelda lühidalt maismaa taimede evolutsioonis põhirühmade teket Vanaaegkonnas ja Keskaegkonnas. Ordoviitsiumis tekkisid sammaltaimed (kõige lähedamasteks sugulasteks peetakse mändvetikaid). Siluris tekkisid soontaimed sh koldtaimed. Devonis koldtaimede mitmekesistumine, sõnajalgtaimede teke ja seemnetaimede eellased. Karbonis toimus sõnajalgtaimede/koldade/osjade mitmekesistumine, paljasseemnetaimede teke. Juura alguses katteseemnetaimede teke. Juura lõpus kahe ja üheiduleheliste lahknemine. Oligotseenis efektiivse C4 fotosünteesi teke. 4. Millega võiks seletada C4 fotosünteesi teket? C4 fotosünteesi teket võib ka ilmselt seostada Oligotseeni kliima jahenemisega. C4 taimed on