Läänemaa Suursoo
Raba on valdavalt lageraba.
Puhmarindes valitseb kanarbik, rohurindes raba- jänesvill ja tupp-villpea. Samblarindes
domineerivad Sphagnum rubellum ja S.fuscum. Rabase ulatuvad luited, mis on kaetud mändidega,
alustaimestikus on ohtralt samblikke (Läänemaa loodus, 1998).
Tänavjärves kasvab haruldast vesilobeeliat, järvelahnarohtu, lamedalehist jõgitakjat, silmailu
pakuvad ka rohked vesiroosikogumikud. Nõmmrabas kasvab väga haruldane nõmmluga, leidub ka
koldjat seladinelli ja tumedat nokkheina (Eesti kaitsealad, 2007).
Kokkuvõtteks.
Läänemaa Suursoo moodustab ainulaadse jäänukjärvedega nõmme- ja rabamaastiku, kus kasvab
arvukalt haruldasi taimeliike. Läänemaa Suursoo keskosa madal- ja siirdesood on omasuguste seas
ühed Eestis parimini säilinud elupaigatüübid. Unikaalne on soostiku loodeosa, kus osaliselt turba
alla mattunud kaarjad luitevööndid lõikuvad läbi soode. Kaitseala on kasvupaigaks mitmetele
annaabi.ee 
