Soome-ugri rahvakultuur
võtta, muidu jäeti kord juba püstitatud kojasõrestik omale kohale (lähtudes tõdemusest, et ,,kord juba ehitatud asja ei
hakka keegi lammutama").
Nii püstkoja sisemuses kui koja lähemas ümbruses valitses väljakujunenud kord. Koja sisemus oli jaotatud kindlateks
osadeks. Lävepakust koja tagaseinani olid laotatud kaks pikemat puud, nende vahel hoiti lõkkepuid. Kolde taga asus
hoiukoht (poassu), seal säilitati toiduvarusid ja majatarbeid. Koldetagust osa on peetud n-ö ,,puhtaks kohaks",
koolasaamid hoidsid seal ka pühasid esemeid, hilisemal ajal näiteks ikooni. Kolde asemel kasutasid koolasaamid
hilisemal ajal suitsuavast välja ulatuva korstnaga raudahju.
Kahel pool tuleaset olid kohad, kus päeval istuti ja öösel magati (loaidu) ja mis kaeti suvel vaevakase okstega, talvel
lehtpuuvitstega ja põdranahkadega. Oksi vahetati suvel iga päev, talvel kord nädalas. Tagumises vasakpoolses osas oli
annaabi.ee 
