õhule eeltakistuse, mis on vajalik õhu ühtlaseks jagunemiseks kogu restipinna ulatuses. Keevkihis põletamiseks ettevalmistatud kütus sisaldab osakesi, mille läbimõõt on mõnest mikromeetrist kuni 10 mm-ni. Enamiku kütuste põletamiseks on vaja kandvat kihti, milleks lisatakse koldesse peeneteralist inertset materjali, mis keeb koos kütuseosakestega. Mullilise ehk klassikalise keevkihi puhul peenemad ja kergemad osakesed kanduvad kihist välja ja võivad kolderuumist lahkuda lõpuni põlemata. Olukord on parem kui kandva kihi (liiva) erikaal on suurem kütuse erikaalust. Sel juhul on piisav kui keeb kandevkiht ja suuremad kütuseosakesed põlevad kandevkihi pinnal. Mullivas keevkihis on osakeste kiirus 2-3m/s. Joonis 10-5. Mullilise keevkihtkoldega 3 MW aurukatel Mullilise keevkihi üldisemad puudused: · mulliline keevkiht vajab sellist kütuse ettevalmistamist, mis väldiks väikeste osakest tekke;
antavast õhuhulgast või veeaurust suitsugaasides. Veeauru normaalsest kõrgema sisalduse põhjusteks võib olla vee sattumine Suitsugaaside valge värvus võib olla põhjustatud liigsest koldesse kütusesse, kütuse ülemäärane ettekuumutamine või aurustustoru(de) lekkimine veetorukatelde puhul. Vastavalt kindlakstehtud põhjusele tuleb üle minna teisele kulupaagile, alandada kütuse temperatuuri või seisata katel. Leegi värvuse tumenemine ja selle väljakandumine kolderuumist suitsukäiku on õhu puudujäägi tunnuseks. Koldeseadmete ja ventilaatori ebarahuldava seisukorra tulemusena võib leek pulseerida, vahepeal korraks kustuda seejärel uuesti põlema lahvatada, ulatudes ajuti küttepindadeni; leegi sisse võivad tekkida mustad triibud ja koldesse võib koguneda suitsu.. Leegi ebaühtlased, nagu rebitud kontuurid ning sädemed tekivad tavaliselt kütuse liiga kõrge temperatuuri ja mehaaniliste (tahkete) lisandite olemasolu tõttu kütuses. Režiimi